Selleks aastaks WOL ehk valgussõdalaste treeninglaager jälle tehtud. Mis olid selle aasta suurimad õpetused, mis kaasa võtsin?

Kohal oli üle kahesaja inimese üle maailma, kes kõik on treenitud paljude aastate jooksul rituaalimeistriteks. Kutsume ennast ka valgussõdalasteks. Sest me seisame ja võitleme valguse ehk arengu eest. See võitlus tähendab eelkõige võitlust iseenda sees, oma ego üle ja võitlust kurjuse vastu. Praktiliselt tähendab see järjepidevat ja distsiplineeritud tööd iseendaga, kus tuleb öelda ei sõltuvustele, ahvatlustele, segajatele ja kõigele, mis takistab kasvamist ja arengut. 

Kõigepealt “Hermetic communication of the divine masculine and feminine” klassist sain palju sügavaid meenutusi ja uusi hermetistlikke vaatenurki mees- ja naisenergiatele ja kuidas nad omavahel toimivad. Hästi baastasandil. Alates sellest, kuidas üldse mees- naisenergiad meie universumisse jõudsid ja miks. Lõpetades sellega, kuidas mees ja naine on täiesti erinevad olendid, käituvad erinevalt, protsessivad emotsioone erinevalt, bioloogia on erinev, mentaliteet on erinev, maailmavaade erinev, DNA jne. Väga sügav mõistmine oli see, et naisenergia n.ö. kutsus endale meesenergia appi, et koos veel kiiremini kasvada ja areneda. Selleks, et see juhtuks, on meesenergia loodud selliselt, et ta tekitab turvalisust ja struktuuri ning on penetreeriv ehk liigub ees tundmatusse. Naisenergia aga on alati taustal toetav, hoidev ja inspireeriv. Siit ka ütlus - iga tugeva mehe taga on veel tugevam naine. Selliselt koos harmoonias tantsides kasvavad ja arenevad mõlemad kõige efektiivsemalt edasi. Ja selleks harmooniaks on just mõlemat vaja.

Sõdalaste laager ise oli ääretult inspireeriv, üks parimaid seni. Kõige võimsaim kogemus oli Warrior Clan-iga liitumine, mis sisuliselt tähendab hiljaõhtust eriti rasket “Special forces” treeningut looduses koos kõrge kvalifikatsiooniga Navy seals treeneriga. Õppisin, mida tähendab “sugar cookie” . Oli ääretult raske nii mentaalselt kui füüsiliselt. Ületasin ennast korduvalt ja see meeletu õnnetunne ning tänulikus, mis järgneb taipamisele, kui oled iseendale seatud suurtest limiitidest üle astunud - oma ego korraks purustanud - see on võimas!

Lisaks tugev meeskonnatöö, üksteise toetamine ja mõistmine, et sügaval tasandil me oleme kõik sama asja eest väljas.

Saime teada, mis on viis kõige olulisemat võtit inimkonna teenimiseks ja kuidas liini süsteem seda kõike toetab.

Tegin ka uue oranži vöö eksami ära .

Ja järjekordselt oli väga hea meenutus, kui oluline on toita enda sees olevat sõdalast. Seda sõdalast, kellel on julgust öelda EI, kui on vaja EI öelda. Kes on alati valmis valguse ehk arengu eest võitlema, südameruumi hoidma ja kaitsma. Kes on alati valmis nii enda egole, teiste egole ja ka kurjusele meie ümber EI ütlema. Seda sõdalast on vaja toita, hoida teda heas vormis ja tegelikult ka pidevas võitluses. Sest igasuguse ka kõige väiksema otsusega meil on kõigil alati valik: valgus või pimedus; areng või seisak; kasvamine või mugavus; liigutamine või lebotamine. Otsustades alati raskema valiku kasuks, kasvatame oma enda väärtust, võidame järjekordse piltlikku lahingu enda sees ning saame lahingu võitmise tõttu tugemaks. Parim on kui selle juures on olemas ka pikk plaan ehk teekond, et teaksid, milleks need väiksed ja vahel ka suuremad lahingud kõik vajalikud on.

See pani mind mõtlema huvitava nähtuse üle, mida olen täheldanud. Mina märkan, et mida vanemaks ma saan, seda tugevamaks ja võimsamaks ma kasvan. Olen praegu oma elu parimas vormis nii füüsiliselt kui mentaalselt. Paljude eakaaslaste juures olen aga just vastupidist trendi märganud. Mida vanemaks saadakse, seda rohkem ohvrisse minnakse ja ennast kokku pakitakse. Keskmine neljakümnendates eesti mees on tihti keskeakriisis, elu mõtet kaotamas, sõltuvustes ja vaikselt ennast maha kandmas. Ja siis pole ime, et noorte meeste suremus nii suur on. See ei tohiks nii olla. Aga selleks peame me kõik ka tööd tegema ning südamest rohkem sõdalased olema. Selles saan Sind kindlasti aidata.

Lõpetuseks siia üks tarkus: “Sõdur täidab käsku, sõdalane kuulab südant.”

Ja teine shamanistlik tarkus: “Grant me no easy path, Great Spirit, but strength to walk the hard one.” ehk

“Suur vaim, ära anna mulle lihtsat rada vaid anna mulle jõudu käia keeruline rada!”

Lisaks soovin südamest tänada Soverign Ipsissimus Dave Lanyonit järjekordsete suurte tarkuste ja kogu liini hoidmiseks vajaliku töö eest, kooli liidreid, Ipsissimaid, oma mentorit Ambassador Eric Thompsonit, giidi Divina Kate Bartram-Browni ja korraldusmeeskonda. Et kogu selle aastase WOLi niivõrd briljantselt ja nauditavalt ära sai tehtud. Südamest tänulik .

Uuel aastal jälle.