Mis on maailma mastaapides kõige olulisem asi? Osa1

Ei, see ei ole kliimasoojenemine või majandus. See ei ole ka isiklik heaolu. Ei ole ka armastus, perekond,  elu eesmärk või elu mõte vaid on midagi veel palju palju olulisemat. See on midagi sellist, mille inimkond on paraku unustanud. Selle olulisusest ei räägi mitte ükski religioon ja selle tähtsust ei rõhuta mitte ükski new age õpetus rääkimata meie modernsest haridussüsteemist.

Ometigi on see kõige olulisem asi siin maailmas. Kuid mis see siis on? See on midagi veidi salapärast kuid samas väga loogilist. See on õigupoolest terve teekond. Selle taga on peidus meie kõige suurem potentsiaal. Sellest sõltub otseselt me eksistentsi, loomingu ja elu kvaliteet! Samas on see midagi, mida paljud meist kardavad kõige rohkem oma elus. Sest see kõik tundub vahel tundmatu ja hirmus. Seda on ka väga kaua edasi lükatud, maha salatud, ignoreeritud, selle eest on põgenetud. 

Kuid selle eest on ka meeletult võideldud, on ennast ületatud, on aktsepteeritud, on inspireeritud ja selle taga on peidus kõige võimsam ja sügavam elurõõm, õnnelikus, rahulolu, tasakaal ja suurim vägi meie elus. Hoides pinget ja salapära, ma veel ei vasta sellele. Vaid jõuame koos vastuseni.

Kas Sa oled nõus, et Sina oled oma õnne kõige suurem sepp? Ma eeldan, et sa noogutad.

Siis kuidas olla võimalikult kvaliteetne sepp? Loomulikult õppides ja saades targemaks. Osa meie isikust saabki elu jooksul targemaks läbi välispidise maailma mõjutuste kuid mündil on alati kaks külge. See teine pool on meie sisemaailm, meie vaimsed tagamaad mis on tänapäeva kiire elutempo juures rohkem tähelepanuta jäänud.

Me oleme oma elu, valikute, otsuste, tegevuste ja loomingu keskpunkt ja samas ka tulemus. Alati. Sissepoole vaadates koosnevad me tagamaad väga mitmekihilistest osadest. Meil on ego, mis on lihtsustatult alateadlikke programmide kogu, millest moodustub meie personaalsus. Sinna hulka kuuluvad ka meie vaatenurgad, arvamused, mis omakorda tuginevad kõik meie erinevatel uskumuste süsteemidel. Mis omakorda tuginevad eeldustel. Sellest kirjutasin rohkem siin.

Lisaks sellele on meil emotsioonid ja tunded, vajadused ja soovid, missioon, eesmärgid, ühendus millegi seletamatuga, kõiksuse või jumalikkusega, kõrgema minaga, intuitsioon, kõhutunne ning ka väliskeskkonnast tulenevad mõjutajad. Nagu töökoht, ühiskond, erinevad kultuurid, süsteemid kuhu me kuulume ja mille reegleid aktsepteerime. Kõik see kokku on ilus kompott väga erinevaid n.ö. mõjutajaid, mis kõik mängivad suurt rolli meie otsuste tegemisel. Mida vähem me aga iseenda toimemehhanismidest teadlik oleme, seda vähem teadlikke otsuseid me teeme. Ja seda rohkem anname me omaenda vastutust, vabadust ja väge ära väljapoole, kellelegi teisele. Nii otsustab näiteks meie pirukavaliku hoopis valgusdisainer, kes on isuäratava, hetkeemotsiooni kõnetava reklaamiplafooniga valmis saanud. Meie dušikabiini valiku otsustab NLP-d õppinud tootedisainer, kes on seksuaalse alatooniga sõnumeid pakendile paigutanud. Partneri valikul avastame tihti ennast jälle deja-vu seisundist ehk sarnast mustrit kordamas, sest me valime oma partneri mitteteadlikku mõttemustri pealt, mis ütleb, et see on turvaline. Kuid need pole päris õiged kohad, mille pealt peaks olulisi otsuseid tegema. 

Võtame ühe näite.

Keskmisel Eesti pereisal, Toomasel on väliselt justkui kõik olemas. Armastav naine, perekond, töökoht, hea haridus, hobid. Kuid midagi siiski kriibib Toomase hinge. Tal on tööstress. Midagi on justkui puudu ja ta pole õnnelik. Tal on tunne, et midagi nagu toimub kuskil veel ja ta soovib aru saada, mis see on. Ta soovib enda sees leida rahu ja õnne. Kuidas seda teha? Ta hakkab otsima. Ostab endale jalgratta ja liibuva ratturikostüümi, sõidab läbi kõik rattarajad, aga hing rahu ei saa. Purjutab ööklubides, komistab üheöösuhetesse kuid see ei meeldi naisele ja tuleb lõpetada, siis kolistab läbi mõne terapeudi või enesearengu koolitaja uksed, käib korra purjus peaga isegi Taronõia juures kaarte ladumas kuid kuskilt ei saa ta peale hetkeeufooria midagi. Rahuldavaid vastuseid, oodatud muutusi ja tulemusi lihtsalt ei ole. Ei saagi olla, sest mehe fookus on vales kohas - väljaspool. Talle pole mitte keegi kunagi öelnud, et fookus tuleb suunata sissepoole. Et kõige tähtsam on hoopis iseenda tundma õppimine. Kui Toomas soovib leida suurema rahulolu ja elurõõmu, siis kõigepealt aitavad teda kindlasti edasi järgmised küsimused iseenda kohta. 

Näiteks:

Mis on Toomase kirg? 

Mida meeldis Toomasel lapsena väga teha?

Mis on Toomase tugevused?

Millised on Toomase kõige vägevamad unistused?

Edasi ka küsimused:

Mis on Toomast siiani takistanud oma unistusi realiseerida?

Mis teda kinni hoiab?

Millest lähtuvalt on ta oma otsused ja valikud teinud?

Miks ta on täna endaga sellises kohas?

Võibolla on ta kedagi teist endast ettepoole seadnud. Võibolla on tema otsuste domineerivaks mõjuks hirm väliste hinnangute ees. Võibolla hirm muutuse ja vastutuse ees. Kindlasti mõjutavad tema valikuid lapsepõlvest pärit uskumused, mõttemustrid ja tõekspidamised.

Sealt saab veel alati sügavamale edasi vaadata. Kuid kogu selle protsessi suurem eesmärk on mõista, miks on Toomas sellises kohas, mis teda siia toonud on? Lühike vastus sellele on loomulikult tema ise. Kuid kas need valikud ja tema tehtud otsused oleksid teistsugused, kui ta tunneks iseennast rohkem? Päris kindlasti!

...jätkub...

Järgmises osas vaatame, mis juhtub, kui me alustame teadlikkuma enesearengu teekonnaga ning otsime edasi vastust küsimusele, mis on see kõige olulisem asi.

Leia veel lugemist

Milline enesearengu teekond endale valida?
Eelnevate artiklite kaudu (siin ja siin) oleme me avastanud ja järeldanud, et maailmas kõige olulisem asi on iseenda teadmine ja tundmine, sest siis oleme me ise paremad inimesed ja oma maailma loojad. Ja oleme ka järeldanud, et fokuseeritud enesearengu teekond on parim viis elurõõmsama, kvaliteetsema ja õnnelikuma elu suunas. Siis millist enesearengu teekonda ikkagi valida? Sest neid on ju niivõrd palju. Ja kas üldse teekond või piisab natuke siit, natuke sealt?
Eluaktivatsioonist ja DNA aktivatsioonist teaduslikult OSA 2.
Eelmises osas rääkisime valguse kvantmehaanikast ja laine-osakeste duaalsusest – kus see käitub nii laine kui ka osakesena sõltuvalt sellest, kuidas me seda vaatleme. See ei ole ainult ulme – see on peamine tõde, mis määratleb ümber meie arusaama tegelikkusest!🌟 Topeltpiluga katses levib valgus kui laine, kui seda ei vaadelda, tekitades ekraanil interferentsimustreid. Kuid hetkel, kui me seda jälgime, laine "variseb kokku" ja valgus toimib nagu üksikud footonid, mis tabavad konkreetseid punkte. Justkui muudaks vaatlemine ise reaalsust.
Eluaktivatsioonist ja DNA aktivatsioonist teaduslikult OSA 3.
Epigeneetika jõud ja oma tõelise potentsiaali vabastamine VALGUSE abil ✨⚛️ 📣 "Kõik, mida võiksid kunagi teha või milleks võiksid saada, on juba sinu sees olemas!" Kuidas see potentsiaal nüüd aktiveerida? 🧬 Mis on epigeneetika?
Mis on maailma mastaapides kõige olulisem asi? Osa1
Ei, see ei ole kliimasoojenemine või majandus. See ei ole ka isiklik heaolu. Ei ole ka armastus, perekond,  elu eesmärk või elu mõte vaid on midagi veel palju palju olulisemat. See on midagi sellist, mille inimkond on paraku unustanud. Selle olulisusest ei räägi mitte ükski religioon ja selle tähtsust ei rõhuta mitte ükski new age õpetus rääkimata meie modernsest haridussüsteemist.
Krüptorahaekspert ja tervendaja ühes isikus
Asse Sauga kirjeldab oma viimase aasta avastuste teekonda. Krüptorahandus ja tervendamine, tundub nagu kahe täiesti erineva maailma kaks äärmust. Võibolla paljude jaoks ongi kuid minu jaoks on need täna normaalsused ja igapäeva elu. Soovin teiega jagada oma viimase aasta imelist, maagilist arenguteed. Professioonilt olen infotehnoloogia taustaga ning viimased 5 aastat olen keskendunud rohkem krüptorahandusele ja […]
Polügaamia
Polügaamiast ja monogaamiast
Üks hiljutine arutelu hea sõbrannaga inspireeris sellest teemast kirjutama. Eestis ja ka mujal maailmas on eriti “vaimsemates” ringkondades tõstmas üha rohkem pead liikumine - polügaamia ja polüamooria ehk samaaegne nii intiimne kui romantiline suhe mitme partneriga. Vastand monogaamiale ehk pühendunud paarisuhtele. Võibolla purustan mõne illusioonid aga igasugune suhe on siiski eelkõige kahe osapoole vaheline energiavahetus, pühendumine ja vastutus.
Miks me ütleme oma enda vaimsele arengule EI?
Olgugi, et me oleme loodud kasvama ja pidevalt arenema, ütleme me sellest väga tihti ära. Seal taga on alati omad põhjused. Enamasti on need põhjused illusoorsed ehk et me ise justkui veename ennast, et meil pole seda vaja. Toon oma kogemusest järgnevalt välja enamlevinud vabandused ja põhjendused, miks öeldakse ära vaimsest arengust ja kasvamisest.
Mis on maailma kõige olulisem asi. Mida see mulle annab? Osa 2
Enesearengu teekonna algus. Paljud meis mõistavad ensearengut erinevalt. Mõne jaoks on enese teadlik areng karjääriredelil pidev üles ronimine, teise jaoks on pidev füüsiline trenn. Meie räägime aga terviklikkust enesearengust, mis hõlmab kõiki osi meist: mentaalset, füüsilist, hingelist ja vaimset. Eelkõige algab fokuseeritud enesearengu teekond otsusega. Ja otsuse motivatsiooniks võib olla näiteks uudishimu, mingi sisemine drive või aga väga tihti ka olukord, kus enam muud moodi ei saa.