7 viisi, kuidas kallistamine toetab Su tervist ja toob elurõõmu

On üldteada, et ilma füüsilise kontakti ja hellitusteta ei arene imikud hästi. Imikutest, kes ei koge lähedust piisavalt, võivad kujuneda sotsiaalselt mitte hakkama saavad ja probleemsed inimesed.

On vähe asju, mis lohutaksid või rahustaksid lapsi paremini kui kallistus kallimalt inimeselt. Ometi lõpetavad paljud vanemad laste kallistamise peale seda kui lapsed jõuavad teismeikka. Pane tähele, et ka Sinu teismeline laps vajab Sinu lähedust ja kallistusi.

Paljudel meist vähenevad täiskasvanuks saades füüsilised kontaktid ja lähedus. See on aga vastuolus uuringutega, mis kinnitavad, et füüsilise kontakti ja kallistamise tervislik mõju kestab kogu elu.

Südamlik kallistus võib pakkuda tervisele ja elurõõmule olulist tuge. Tutvu, millist väärtust tihedamini kallistamine Sinu elule lisab.

1. Kallistus tugevdab kõiki suhteid

Südamest tulev kallistus suurendab turvatunnet, usaldust ja kuuluvustunnet – need baasvajadused on kõigi tervete suhete aluseks. Uuringud on näidanud, et suhted, kus kallistamine ja puudutused on sagedased, on tugevamad ja kestavad kauem.

Gulledge et al. uuring tuvastas: "Puudutus on kriitiline romantiliste suhete loomisel ja tugevdamisel. Füüsiline hellus on tugevalt seotud suhte ja partneri rahuloluga. Lisaks lahenevad konfliktid kergemini, kui suhtes on rohkem kallistusi, hoidmist ja suudlusi."

Kallistamine suurendab empaatiat ja usaldust inimeste vahel, aidates luua ja hoida tervislikke suhteid. Lisaks lähisuhetele mõjutab kallistamine positiivselt kõiki Sinu suhteid. Sa võid kallistada sõpru, töökaaslaseid ja isegi inimesi, kellega Sa alles tutvud.

Sa võid alustada juba täna ja kujundada kallistamisest endale uue harjumuse, mille võtad kaasa kogu eluks.

2. Kallistamine vähendab ärevust, stressi ja alandab vererõhku

Kallista lähedast inimest – ja Su kehas suureneb oksütotsiini tase. See võimas hormoon võib leevendada sotsiaalset ärevust ja luua usaldustunde. Lisaks vähendab oksütotsiin stressihormooni kortisooli taset ja alandab vererõhku.

Uuringud näitavad, et naistel, kes saavad oma partneritelt sagedamini kallistusi, on oluliselt madalam vererõhk kui neil, kes kogevad vähem füüsilist kontakti. Kallistused aitavad kehal stressirohkete elusündmustega paremini toime tulla.

Vähenda oma stressi ja kallista kohe!

3. Kallistamine tõstab õnnetunnet

Serotoniini tase meie kehas tõuseb füüsilise kontakti kaudu. Serotoniini ei nimetata ilmaasjata “õnnehormooniks”. Serotoniin aitab reguleerida dopamiini taset. Serotoniini vaegus ehk serotoniini madal tase võib põhjustada ärritust, agressiivset käitumist ja probleeme mäluga. Kõrgem serotoniini tase aga soodustab rahulolu ja õnnetunnet.

Piisav serotoniini tase on seega eluliselt vajalik. Sa võid koheselt enda ja lähedaste serotoniini taset tõsta kui neid kallistad.

Kallistusi ja puudutusi vajame kõik. Kallista sõpru, lähedasi ja oma lemmiklooma sagedamini!

Kas Sina oled täna piisavalt kallistanud?

4. Kallistamine vähendab kehas pinget, võtab maha ärevust ja annab parema une

Sügava ja südamliku kallistuse ajal on raske mitte lõõgastuda. Kui lõõgastud, väheneb kehas pinge.

Uuringud näitavad, et paitamine ja kallistamine rahustavad ärevaid inimesi ja tõstavad nende sotsiaalset toimetulekuvõimet.

Kuna kallistamine rahustab ja lõdvestab, siis mõjutab kallistamine ka meie une kvaliteeti. Kui oleme päeval piisavalt kallistanud, siis on meil vähem ärevust enne und.

5. Kallistamine tõstab eneseväärtust

Alates sünnist on puudutused ja kallistused meie närvisüsteemi lahutamatud osad. Lapsepõlves kogetud armastavad kallistused loovad eneseväärtustunde, mis kandub edasi ka täiskasvanuikka. Kui tunneme end kurvalt või ebakindlalt, võib kallistus aidata taastada positiivset ellusuhtumist.

Kalifornia Ülikooli East Bay juhtimise emeriitprofessor Loretta Graziano Breuning märgib: "Rohkem puudutusi, rohkem oksütotsiini, rohkem usaldust."

Kallistamine mõjutab positiivselt meie hoiakuid ja meelestatust. Kallista kohe! Kui oled üksi, siis kallista iseennast ja tunned ennast koheselt paremini ja hoitumana.

6. Kallistamine taastab närvisüsteemi tasakaalu

Kallistamine stimuleerib lõõgastumise seisundiga seotud parasümpaatilist närvisüsteemi. Paljud inimesed elavad pidevas ärevuses ja pinges, mis hoiab nende sümpaatilise närvisüsteemi "valves" ehk ärevuse ja pingeseisundis.

Kallistuse kaudu aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mis toetab loomulikku tasakaalu ja lõdvestunud olekut. Kallistamine rahustab ja lõdvestab meie keha, aeglustab elutempot ja loob rahulolutunnet.

7. Kallistamine kommunikeerib tundeid tõhusamalt kui sõnad

Uuringud on näidanud, et puudutus on võimas viis emotsioonide väljendamiseks. Psühholoog Matthew Hertenstein selgitab: "Puudutus on palju nüansirikkam, keerukam ja täpsem viis emotsioonide edastamiseks kui pelgalt kõne või kehakeel."

Paita, puuduta ja kallista ja Sa oled öelnud rohkemat kui suudaksid sõnadega edasi anda.

    Ellujäämiseks vajame 4 kallistust päevas.
    Igapäevaseks toimetulekuks vajame 8 kallistust.
    Kasvamiseks vajame 12 kallistust.

    Psühhoterapeut Virginia Satir

    Kui sageli ja pikalt kallistada?

    Kallistuste sageduste kohta pakuvad allikad ja autorid erinevaid soovitusi. Mõned ütlevad, et "mitmeid kordi päevas"; teised soovitavad "vähemalt viis kallistust päevas". Psühhoterapeut Virginia Satir on öelnud: "Ellujäämiseks vajame 4 kallistust päevas. Igapäevaseks toimetulekuks vajame 8 kallistust. Kasvamiseks vajame 12 kallistust."

    Kallistamine on enamat kui füüsiline kontakt. See on loomulik ja väärtuslik viis tugevdada tervist, parandada meeleolu, kujundada positiivset hoiakut ja meelestatust ning luua lähedust.

    Teadlaste hinnangul on oksütotsiini vabastamiseks ja stressi vähendamiseks kõige optimaalsem kallistus viis kuni kümme sekundit.

    Kui soovid enda ja kellegi teise päeva paremaks muuta, siis lihtsalt kallista teda!

    Leia veel lugemist

    {{brizy_dc_image_alt entityId=
    Miks me ütleme oma enda vaimsele arengule EI?
    Olgugi, et me oleme loodud kasvama ja pidevalt arenema, ütleme me sellest väga tihti ära. Seal taga on alati omad põhjused. Enamasti on need põhjused illusoorsed ehk et me ise justkui veename ennast, et meil pole seda vaja. Toon oma kogemusest järgnevalt välja enamlevinud vabandused ja põhjendused, miks öeldakse ära vaimsest arengust ja kasvamisest.
    {{brizy_dc_image_alt entityId=
    Kas oleme võimelised muutuma?
    Paistab, et inimesed tahavad elumuutust. Nad soovivad isiklikku transformatsiooni. Kuid kas on üldse võimalik muutuda? Mõtle kõikidele nendele uusaasta lubadustele, mida oled oma elu jooksul teinud. Kas mõni on viidud lõpule? Paljud lõpetavad lubaduste pidamise, sest näevad teostamise võimatust. On inimesi, kes on ületanud suured takistused. Edu saavutades, on nad tagasivaatamata edasi liikunud.Kas mõnel meist […]
    {{brizy_dc_image_alt entityId=
    Eluaktivatsioonist ja DNA aktivatsioonist teaduslikult OSA 1.
    🌈Valguse imeline füüsika 🕯️✨ Kas teadsid, et kvantmehaanika valdkonnas esindab valgus klassikalist loogikat eiravat käitumist?  Füüsiline valgus toimib nii lainetena kui ka osakestena! See nähtus, mida tuntakse laine-osakeste dualismina ehk ka Korpuskulaar-lainelise dualismina, on kaasaegse füüsika üks põnevamaid osasi.
    {{brizy_dc_image_alt entityId=
    Sotsiaalvaldkond – psühholoogid, terapeudid ja tervendajad tõusevad üsna pea väga hinda!
    Kuidas tehisintellekt ühiskonda juba muutmas on ning mis meid sellega seoses veel ees ootab? Tehnoloogia võidukäik on täies hoos.
    {{brizy_dc_image_alt entityId=
    Kuidas tõsta enesehinnangut?
    Enesehinnang on kindlasti igaühe elus erinevatel etappidel rohkem-vähem oluline teema olnud. Enesehinanngul on väga oluline roll meie elus sest ta mõjutab seda, kuidas me ennast tunneme, millises seisundis me oleme ja milline meie nii sisemine rahulolu kui väline elukvaliteet on. Mis on üldse enesehinnang? Enesehinnangut võib vaadata kui arvamuste ja uskumuste süsteemi iseenda kohta. Kuidas […]
    {{brizy_dc_image_alt entityId=
    Ärkamise aeg!
    Õues on imeline kevad, üksteise järel puhkeb loodus punge, tärkavad erinevad lilleõied ning märkamatult saab mõne päevaga raagus puudest ilus roheline flora. Kuskilt on justkui võluväel välja ilmunud erinevad häälekalt flirtivad linnukesed ja taevast teevad maandumiskatseid nädalaid õhus olnud tühja kõhtu kannatavad lestalised. Loodus on ärkamas. Samuti ka inimesed. Kuid me inimesed punnime tihti vastu, […]
    {{brizy_dc_image_alt entityId=
    Mis on maailma kõige olulisem asi. Mida see mulle annab? Osa 2
    Enesearengu teekonna algus. Paljud meis mõistavad ensearengut erinevalt. Mõne jaoks on enese teadlik areng karjääriredelil pidev üles ronimine, teise jaoks on pidev füüsiline trenn. Meie räägime aga terviklikkust enesearengust, mis hõlmab kõiki osi meist: mentaalset, füüsilist, hingelist ja vaimset. Eelkõige algab fokuseeritud enesearengu teekond otsusega. Ja otsuse motivatsiooniks võib olla näiteks uudishimu, mingi sisemine drive või aga väga tihti ka olukord, kus enam muud moodi ei saa.
    {{brizy_dc_image_alt entityId=
    Mis on petise sündroom ja kuidas sellest vabaneda?
    Asse Sauga käis Sigrid Säga inspiraatorite kogukonna podcastis rääkimas petisesündroomist. Avaldame blogipostituse kokkuvõtte siin. Petise sündroom ehk impostor syndrome on psühholoogiline seisund, kus inimene kahtleb oma pädevuses ja kogemustes, olles veendunud, et ta ei ole oma saavutuste jaoks piisavalt pädev või et need on saavutatud vaid õnne või eksituse kaudu, mitte tegeliku oskuse või teadmistega. […]