//Loe eelmist osa siit//

Enesearengu teekonna algus ja mida see mulle annab?

Paljud meis mõistavad ensearengut erinevalt. Mõne jaoks on enese teadlik areng karjääriredelil pidev üles ronimine, teise jaoks on pidev füüsiline trenn. Meie räägime aga terviklikkust enesearengust, mis hõlmab kõiki osi meist: mentaalset, füüsilist, hingelist ja vaimset.

Eelkõige algab fokuseeritud enesearengu teekond otsusega. Ja otsuse motivatsiooniks võib olla näiteks uudishimu, mingi sisemine drive või aga väga tihti ka olukord, kus enam muud moodi ei saa. Kui mugavustsoon on juba nii kaugele läinud, et elu illusioonid ja uskumused on juba kokku kukkumas ja on vaja täiesti uut lähenemist. Või tihti on põhjuseks ka mõne konkreetse probleemi lahendamine, näiteks ülitundlikkus, mingid seletamatud müstilised kogemused, füüsilised, mentaalsed haigused või energeetilised kõrvalekalded. Kõik need on väga selged indikaatorid, miks on hea tõsta prioriteediks terviklikum eneseareng kui siiani võibolla on olnud.

Ehk olete viimastel aastatel enda ümber märganud, kuidas üha rohkem inimesi valibki tõsta oma enda arengu ka prioriteetsemaks. Sest meid ümbritsev maailm areneb ja muutub juba niivõrd kiiresti, et me peame ka oma sisekosmoses sellele järgi tulema. Et kiiremini suuta kohaneda, et kiiremini paremaid otsuseid teha, et elutempoga kaasas käia. Sellest, kuidas keskkond meid veel rohkem nii toetab kui ka inspireerib enesearengut rohkem tähtsustama, kirjutan eraldi veel siin.

Terviklik enesearengu teekond sisaldab veel ka mõlemat suunda: nii seespoolt väljapoole kui ka väljast sissepoole. Seespoolt väljapoole suund tähendab iseendast võimalikult palju aru saamist ja suurema teadlikkuseni jõudmist. Väljaspoolt sissepoole tähendab meid ümbritsevast keskkonnast suurema teadlikkuse saavutamine. Seda lünka aitab täita ka meie haridussüsteem. Kuid lisaks sellele on olemas hoomamatu ja müstiline maailm, mis ulatub teadusest ja modernsest haridussüsteemist palju kaugemale. Maailm, mille kaudu ümbritsevad meid väga paljud erinevad jõud, mis meid samuti pidevalt mõjutavad. On jõudusid, mis meile vastu töötavad ja on jõude, mis meid toetavad, nendest aga tasub teadlik olla ja neil vahet teha ning kasutada hoovõtuks just neid toetavaid.

Mis hakkab juhtuma, kui me otsustame iseendast veel rohkem aru saada ja sügavamale vaadata?

Esialgu võib see kõik tunduda veidi hirmutav. Tihti me kipume just iseenda avastamata väge ja potentsiaali liiga palju kartma sest see on seotud tundmatuga ja uut liiki vastutusega. Või siis ka hirm nn. “mati alla” lükatud valu, läbielamata emotsioonide ja minevikutraumade ees. See kõik on ok. Meil kõigil on need sarnased hirmud olemas. Turvalises ruumis, teraapiate või tervendusseansside abil on sellest kõigest võimalik ja vahel ka vajalik läbi minna. Sest iga ära peidetud valu hoiab kinni mingit osa meie kasutamata potentsiaalist. Ja kes siis ei sooviks veel rohkem täispotentsiaalis elu elada.

Mis veel juhtub kui me fokusseeritult enesearengu teele astume?

Ja see ei pea olema äärmuslik teekond, visates kogu muu elu nurka. Ei, samm sammult, rahulikult, integreerides ja teadvustades, et eneseareng saab olla ja peaks olema kõige muu kõrval justkui elukvaliteeti kõige rohkem tõstev valdkond, millel fookust ja prioriteeti hoida. Iseenesest mõistetav isegi.

Meie emotsionaalne intelligentsus tõuseb kordades. 

Me vabastame oluliselt rohkem oma traumasid, saame nendest teadlikuks ning seetõttu me ei projitseeri enam neid väljapoole, oma partneritele või välistele mõjutustele. Meie eneseanalüüsi võime suureneb oluliselt ja me liigume emotsionaalsest reageerimisest rohkem intelligentsele vastamisele - enne kui kellegi “p****” saadame, küsime endalt, kas see teenib või mitte ning mida see reaktsioon minu enda kohta räägib. Me ei otsi süüdlast väljastpoolt vaid leiame õppetunnid seestpoolt.

Meie enesekindlus tõuseb oluliselt. 

Me oleme palju suuremas rahus ja tasakaalus iseendaga ning oleme oma otsustes palju rohkem kaalutletud ja kindlamad, sest teame, et otsuse tegemise koht ei ole enam niivõrd avastamata, hallitama läinud kompott meie minevikust vaid hoopis struktueeritud ja teadlik lähenemine asjadele.Me teame oma väärtust ja teekonda!

Meie distsipliin ja enesekontroll suureneb märkimisväärselt.

Meil on rohkem jõudu, energiat ja motivatsiooni asju ära teha ning läbi minna distsipliini ja järjepidevuse abil ka suurematest väljakutsetest. Sest me teame oma sihti ja oskame oma väge ja energiat paremini kasutada.

Meie elurõõm suureneb oluliselt.

Sest me teame paremini oma tugevusi ja nõrkusi ning oma toimemehanisme. Me läheneme väljakutsetele vastu suurema rõõmu, väe ja kergusega, teades, et saame neist alati jagu. Teame ka selgemalt oma kohta ja rolli siin maailmas.

Meie selgus ja kindlus tuleviku ees suureneb. 

Sest meil on suurem kontroll ja mõistmine nii enda elu üle kui ka laiemalt maailmas toimuva üle. Me loome ja manifesteerime oma elu täiesti uue koha pealt. Mõistes paremini põhjus-tagajärg reegleid ja loomeprotsesse, teeme koos universumi jõududega uutel tasanditel koostööd.

Meie empaatiavõime ja kaastunne suurenevad.

Mõistes rohkem nii iseennast kui ka meid ümbritsevat maailma, jõuab meile rohkem kohale kuulus reegel: “Mida rohkem me õpime, seda vähem me teame!” See taipamine kasvatab meie austust ning alandlikkust iseenda ja universumi suunal. Me mõistame inimesi enda ümber oluliselt paremini, sügavamatel tasanditel, saame aru nende valikutest otsustest ja sealt kaudu suureneb ka kaastunne.

Meie loomingulisus ja avatud meel suureneb.

Saades paremini iseendast aru ja ka maailmast meie ümber on tulemuseks ka palju rohkem suurenenud loomingulisus. Ühendus kõikide meie infokanalitega paraneb ja see aitab väga selgelt kaasa uutele ideedele, innovatsioonile ning hoiab ka veel suuremat avatud meelt. Iga uus kogemus, taipamine teeb ruumi uutele ideedele ja loomingule!

Meie enda autentsus ja terviklikkus suureneb.

Õppides iseendast nii seespoolt kui ka meie keskkonda väljaspoolt veel sügavamatel tasanditel rohkem tundma, laseme me samal ajal lahti paljudest oma uskumustest, eeldustest, illusioonidest ja ka alateadlikkest maskidest. Seeläbi liigume alati üha õhema vaatenurga suunas reaalsusele ning teisalt lähemale iseenda autentsusele. 

Meie enda rahulolu ja tasakaal suureneb oluliselt.

Sest me oleme palju suuremas ühenduses oma jumalikkusega, oma väega ning oskame oma seisundit ja energiat palju paremini juhtida. Ka meie enda väärtustamine tõuseb sest oskame paremini piire seada ja ennast vajadusel kaitsta.

Meie otsuste tegemise protsess muutub.

Me otsustame palju kiiremini, me laseme endast kiiremini infot läbi, me muutume, efektiivsemaks, elujõulisemaks, nauditavamaks ja me teeme vähem mõttetuid vigu, mis meid ei teeni ja mida meie arenguks enam vaja pole. Me õpime palju kiiremini ja kasutame rohkem erinevaid kanaleid oma otsuste tegemiseks.

Meie eristamisvõime suureneb.

Me mõistame palju kiiremini, milline valik meid toetab, milline mitte. Mis teenib meid ja meie missiooni, meie eesmärke, sihti ja ka laiemalt keskkonda. Ja milline valik nii väga mitte. Me näeme ka palju kõrgemalt palju kaugemale ning oskame teha palju õigemaid otsuseid.

Meie tervis paraneb oluliselt.

Kõige eelneva tulemusel paraneb ka meie füüsiline heaolu ja tervis ja lisaks tuleb ka energiat juurde. Sest meil on vähem stressi, suurem elurõõm, rohkem enesekindlust, mis kõik toetab olulisel määral ka meie füüsilist keha, immuunsüsteemi ja füüsilist tervist. 

Kõik see on minuga juhtunud ja juhtunud ka väga paljude teiste enesearengut oluliseks pidanutega.

Kokkuvõttes tõeliselt muljetavaldav nimekiri. Võita on väga, väga palju. 

Kuid kaotada? Kindlasti on kaotada vanad uskumused ja mõttemustrid, millel on aeg minna. Kaotada on ka aega ja vahel ka raha. Sest et kvaliteetsed enesearenguprogrammid, head õpetajad ja hoitud, toimivad ning süsteemsed tarkused loomulikult maksavad. 

Kuid, mis on see kaotus võrreldes võiduga? Minu kogemusel hindamatu, võrreldamatu. Kui tagasi tulla algse küsimuse juurde, mis on see kõige olulisem asi maailmas üldse? Kõige fundamentaalsem? Millest kõik muu saab alguse ja mille abil olemasoleva kvaliteet tõuseb? Selle jaoks ei ole mitte kunagi palju ressurssi investeeritud. Ja loomulikult on siinkohal oluline, et see investeering on tehtud õigesse kohta, mis kindlasti teenib ja toetab.

Mis siis on kõige olulisem asi siin maailmas? Millel kõik muu tugineb?

See on…trummipõrin…iseenda tundma õppimine ehk “Know Thyself!”. Seda teadis ka juba 400 aastat enne Kristust elav ning ka kuningas Salomoni liini initsieeritu, filosoof hr Socrates, öeldes: "Tunne ennast! Läbi uurimata elu ei ole elamist väärt!"/”Know Thyself! An unexamined life is not worth living!”

Võibolla küsite nüüd, kuidas siis ennast paremini tundma õppida? Mis on need valikud? Aastatuhandeid läbi proovitud metoodikatest ja lähenemisviisidest juba järgmises loos.